Oli siis nii, et kunagi oli plaan. Võttis aega, mis ta võttis aga ära tegime. Kolm päeva Põhja-Eestis. Nagu ikka, kolmekesi. Pakkisime oma sadamustmiljon asja autosse ja teele. Esmalt Alatskivi loss. Noh loss nagu loss ikka, me olemegi selised loodusesõbrad rohkem. Pilt on tehtud Kallaste liivakivipajandi juures, ilus ja rahulik koht.
Edasi viis tee Kauksi randa.. noh plaan oli vähemalt, õiget kohta me muidugi ei leidnud, seeeest leidsime täiesti inimtühja ranna kuuma liiva ja päiksega. Tundsin vajadust randa Sfinksi kuju teha. Vast sattub keegi sellele mahajäätud kaunile rannale ja näeb mu surematut kunsti. Kardan kyll, et vihm hävitas selle.. .kahju.
Tee viis meid aina rohkem põhja poole, teel on fantast vaatetorn (vist Päriveres vms).. Kuna kõrgel olemine pole minu tugevaim kylg siis tippu mai roninudki. Seejärel juba Kuremäe klooster. Müstiline koht. Sõnadega ei saa, peab ise nägema. Kloostris sees on kummaline vaikus. Kõikjal on näha korda ja lihtsust, puuriidad on fantastilised. Meie katse tungida Narva läbi Kurtna järvistu, esimene katse lõppes betoontakistusega aga ainult see on põhjuseks, miks me surnud metsa nägime. (paremal).
Narva.. kindlus oli vägev, mitte mingi pupujukunuku majake vaid vägev kindlus. Kuigi peab tunnistama, et jaanilinna kindlus on veel võimsam. Terve Ida-Virumaa linnastus oli kuidagi rusuv, tagasi asjas. Suured koledad majad, räämas. Üks linn koled
am kui teine. Kui teil asja peaks olema sinna kanti siis Kohtla kaevandusmuuseum on tase, tasub vaadata, saate 8 meetri sügavusel ringi hängida(giid oli kah lahe). Noh Valaste juga. .võimas trepp võiks öelda. Vesi kukkus kah kõrgelt. Oeh, see ja Kohtla kaevandus oli juva teisel päeval, ööbisime Toila sanatooriumi kämpu telkimisalal.. ytleme, et Saaremaa ööbimiskoht oli hubasem ja ilusam, vähemalt telk pidas vapralt suure vihma vastu. Teise päeva õhtuks jõudsime kuskil 70 km kaugusele Toilast, , Saka-Ontika matkarada on lahe, huvitav rand ja muidugi mäkketõus, seline redel võttis jalad nõrgaks.
Ilmaga vedas kah-sadas siis kui me autos olime. Vahest ehk ainuke vihm, mille kaela saime oli Tuhamäe tipus.. vana tuhamägi oli kõrge.. eemalt vaadates polnudki midagi hullu aga sealt alla vaadates ja taibates, et need väiksed asjad on puud. .noh kõrge oli.
Ööbisime Altjas, Toomarahva turismitalus.. ei midagi erilist..
Sinna jõudmiseks tuli kyll läbida ysna pikka tee, ühesõnaga õhtuks jõudsime Lahemaale.. . Öhtul hilja vihmas grillida on alati lahe.. seda enam, et R ega K ei tundnud mu liha vastu huvi. .jäi mulle rohkem:D Ah jah,, minu nõudmisel käidi suurt kivi kah vaatamas. .oli kyll suur aga kahjuks otsapidi meres.
Kolmas päev tähendas sisuliselt jõudmist Tallinna, ,(ei meeldi jätkuvalt). . Ida-virumaa võib kole olla aga liiklus oli seal kuidagi rahulik, ,Tallinn su**s-. .Nõmme seikluspark oli meeldiv erand, esmapilgul lihtsana näiv rada(1) nõudis parajat pingutamist,, samas kolmas rada oli juba raske, ,Tarzani hüpe on väljakutse kõigile,., R istus seal kohapeal vist oma 15 minutit,, kuidas ta hüppas, mai näinudki,, olin .. em hõivatud?, ,yhesõnaga rippusin maa ja taeva vahel. .see on see kui võrgust kinni ei saa. Kahjuks oli 5. rajaks jaks otsas. Kui teil rahast kahju pole, kylastage kindlasti. See paneb teie füüsise ja psüholoogilise tugevuse proovile.
Jugala jäga,, ptui s.t. Jägala juga on kah lahe koht. Meie katse süüa kuskil, lõppes autos toitumisega Kolk(g)as. No krt ei ole normaalset söögikohta seal kandis.. kandiks oli jälle Lahemaa, käisime Meremuuseumis, ,ei midagi väga lahedat. Käsmu ise oli aga lahe, ,dzill ,, vaikne kyla, palju kive, mõtetu burgeriputka. Ühesõnaga järjekord on pisut sassis. .ühtteist võis olla varem ja pisut hiljem:).. Käisime ka mandri kõige põhjapoolsemas tipus. .võimalik, et vana vene sõjaväe rajatised,, lahe:) Veel jäi teele paar huvitavat juga, koske jms,. seda peab ise kogema/läbima, ,mina igatahes soovitan.. ah ja.. tartu jõudsime lõpuks poole kolme paikku. . .magasime kaua kaua.. the end.