Nii tyhi on olla. Kummaline. Homme võiks juba rutem tulla. Jälle see elamine järgmise hetkeni. Vahepeal on ainult õhk. Mitte piisavasse pimedusse laskuv linn temal on oma aeg, alati antud hetkes. Mitte nagu meil. Vahel me ju ootame kõik? Näete te ka õhku? Mina vahel näen, ja mitte seda tuule kantud segadust keerulise keemilise koostisega vaid hetke. Vahel vaikust. Vahel tuult. Selised mõtted täna-praegu.
http://punta-del-este-uruguay.com/cel.htm click here!!!