silmad pärani kinni

Et siis jätkates sealt, kust ma pooleli jäin või siis mitte. Algselt oli plaan seda blogi pidada kui filmiblogi aga näet, ei õnnestunud. Püüan nüüd pisut asja parandada. Yes Man on film, kus mängib Jim Carrey ehk siis pisut nalja peaks juba ette olema garanteeritud. Pean tunnistama, et ei pettund. Kuigi oli paar kohta, kus sai silmad kinni pandud, sest hea maitse oli vägagi kaugelejäetud, siis üldiselt oli film kohati hüsteeriliselt naljakas ja huvitav.
Stoori on lihtne. Carl (Jim Carrey) on elueitajast pangaametnik, kes kõigele ei ütleb. Elab oma kindlate stampide järgi, vaatab õhtuti dvdsid ja on keskpäraselt õnnetu. Ühel päeval kohtab ta aga tuttavat, kes ta ühte eneseabi programmi kutsub-ytle jah kõigele. Sellest õhtust alates ytleb Carl kõigele jah, absoluutselt kõigele, ka sellele kui hambutu naabrimutt talle blowjobi pakub(öääk). Samas kohtab ta ka Allisoni(Zooey Deschanel), kes teeb kõikke mis talle pähe tuleb täiesti vabast tahtest. Noh, armuvad jne. Siis veel kohtustuslik kriitiline hetk suhtes, kus meeleheitel Carl sõidab paljastavas haiglahilbus võimsa Dugattiga läbi linna ja teineteise taasleidmine. Hea film. Carrey hakkab vanaks jääma. Hindeks annaks filmile 7/10.