silmad pärani kinni

Kujutage ettevõtet, mille ainueesmärk on kasum. Tehakse midagi, mis toob sisse. Selleks, et edukalt existeerida, peab ettevõte optimaliseerima oma tegevuse. Suures firmas on mitmeid osakondi, kes kõik teevad koostööd ühise eesmärgi nimel. Kui firma juhatus leiab, et mingi sektsioon ei ole kasumlik siis see reorganiseeritakse või lõpetatakse selle tegevus. Võimalusel leitakse töölisetele rakendus, kaetakse nende väljaõpe tulevaseks tööks või kompenseeritakse lihtsalt tekkitatud töökaost tulenev sissetuleku puudumine. Edukas olemiseks peab turundus teadma mida teeb arendus ja logistika olema teadlik muutustest. Nii sünnib rikkus ja enamus on rahul.
Ka riiki võib nii kirjeldada. Süsteem on ehk keerulisem ja osakondi rohkem aga mõte jääb samaks. Vähemalt selline mulje jääb RMK tagasivalitud juhi Aigar Kallase sõnavõtust. Riigi eesmärk on inimeste rahulolu. Selleks on ju mitmeid võimalusi ja raha ei ole kindlasti esmatähtis(meenutades yht fosforiidiriiki, kes maksab inimestele, et nood seal elaks), rahulolu saab tagada luues meeldiva elukeskonna ja arenemiseks vajalikud struktuurid, soosides ettevõtlust. Samas peab riik jõudma võimalikult paljudeni. RMK juht Kallas leiab, et RMK on äriühing, mille eesmärk on teenida kasumit. Tavaolukorras oleks see ju tõesti tõsi-metsa majandataks efektiivsemalt, tuleks rohkem raha ja riik oleks õnnelik ning inimesed saaksid riigilt tagasi rohkem. Kuid mis on selle efektiivuse hind? Kui seni on metskonnad olnud nn. meie kõrval siis nüüd kaob 66 metskonnast 44 lihtsalt ära. Muretsetakse, et mida vaesed kontorirotid tegema hakkavad? Kyll Aigar neile koha leiab, nende kisa on ju liig kõva. Mis aga saab väikeküladest, kus metsandus oli peamine tööstus, kui metskond kaob siis muutub juhtimine kaugemaks. Kas siis lastakse metsa Kolgakyla ants või As riik ja puu tellitud saemees? Efektiivsus tapab need kylad, mille peamine leivaandja oli metsandus. Turundus näikse hea ideega turgu tulnud ja tõstes juppe ringi, tuleb firmale raha. Paraku riik nendest väikeküladest mööda vaadata ei saa-ons nemadki ju osake riigist, sellest samast, millele kuulub RMK. Ühe osakonna efektiivuse huvides tapetakse teine. Eesti Post kõrvaldab väikeasulates postkontorid. Kes meil see regionaalminister oligi? Nime ei tea. Huvitav millega too tegeleb? Üritab Narvat Eestiga lõimuma panna? Teeb keelekümblusklasse? ' Riigi eesmärk pole ju kasum vaid õnnelik rahvas. Tehes tehnoparke jms. Tallinna külje alla, arendab riik ettevõtlust ja loob töökohti. Kui metskonnad jääksid senisel kujul alles, oleks paljudel inimestel töö olemas. Rahas pole ju õnn?
Meie olematu regionaalpoliitika ja justkui iseseisvad firmad, mis riigile kuuluvad, tapavad lihtsalt maaelu. Samas nii ju muutub maa odavamaks ja kui metsas asjad väga sassi ajada siis saab keegi poliitik öelda, et krt kyll, seda jama me ära ei klaari-erastame raudtee,, khm, ptui see tähendab metsa ära.
Meie riik ei toimi. Kasvõi paljukiidetud prygiseadus. Meie maja ees pole ikka veel kõikki vajalikke konteinereid. Ei saanud ju see prügiseadus nii ootamatu olla? Aga näe Ragnari seltsile oli. Või üllatati neidki?
Sellised firmad lähevad tavaliselt pankroti. Kui logistika ei tea, et näiteks jõulude eel on veosed kolmekordistunud ja info jõuab nendeni päev varem. Kui üks osakond leiab, et need hammasrattad toovad kõige rohekem sisse-toodame neid-juhtkond ainult kuulab aga ei tegutse. Kui kuulab muidugi, sest välismaa vahet saalimine väsitab. Aga sellele, et ilma teiste hammastasteta, nende omi enam ei tahetagi aga nende tegemiseks vajalik tööjõud on juba Soomes.

Ah, kao magama.