silmad pärani kinni

Eestlane on möku, abitu plönn, kes oma püha viha käib välja elamas delfis mitte ei viska esimest kivi. Talle on lihtne taskusse urineerida, ta kyll vihkab sind 30 aastat aga ei muffigi. Lollidest pakatava ametnike armee on suutnud taas "korda teha" töötava asja.
“Keskkonnaametil on plaanis korraldada ümber vigastatud loomade rehabilitatsiooni süsteem, sest arendamist vajab kogu Eestit kattev kiiresti ja tõhusalt toimiv teenuse pakkumise võimalus,” selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.
Ja veel- Keskkonnaamet plaanib jätkata Nigulas tööd senisest väiksemas mahus ja viia vigastatud metsloomi vajadusel Elistvere loomaparki, kus on metsloomadega tegelemise kogemus.
Asja tahetakse parandada? Väga hea ju! Või on kuskil konks?..
Elistvere kuulub RMK-le, tegu on loomapargiga, kohaga mis näitab komerts kaalutlustel inimestele loomi. Aga süübime pisut asjasse.
28. jaanuar
Riigikantselei kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon tegi täna ettepaneku nimetada veebruarist tegevust alustava keskkonnaameti peadirektoriks Andres Onemar. Andres Onemar töötas enne riigimetsa majandamise keskuse (RMK) arendusdirektorina. Ta on Reformierakonna liige.
Kaja Kübar on 18 aastat aidanud haigeid loomi Nigulas, kahtlen sügavalt, kas Elistveres on keegi, kes omab veeranditki tema pädevusest. Paraku aga oli omadel jopedel vaja kantida raha teise kohta ja kompetents ei koti kedagi.
Kokkuvõte-keskonnaühendametkonna juhiks saab endine RMK juhtivtöötaja, kes aitab liigutada rahasid ühest kohast teise, kus juhuslikult on võimul samuti RMK.. sülitades pädevusele ja kogemusele, mis on tekkinud Nigulas aastate pikkuse tööga.
Üks huvitav lugu Elistverest veel.
Iga jumalama päev toimub meie s*ases riigis mingi mahhinatsioon, keegi peseb kellegi kätt, inimene kui selline ei koti kedagi, meie olemegi riigi jaoks, mitte vastupidi. Lennart Meri pateetiline ".... vaid mida sina saad teha riigi heaks" on läppund lause idealismi tuultes öeldununa. Mina ei taha sellise riigi heaks midagi teha. Me oleme jõudnud sinna, kus meil on midagi ja meie arvamus ei huvita kedagi, kas me ikka soovime, et see midagi oleks just selline, on tyhi tuul kui mängus on raha. Ma olen loomult idealist, sellist pornot naq meil aset leiab, ei taha ma taluda aga teha ka midagi pole.. või siiski?